Toonekureliste seltsi ja iibislaste sugukonda kuuluv luitsnokk-iibis pesitseb Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Aasias, kuid Põhja-Euroopasse satub harva. Ta on tuntud omapärase lusikakujulise noka poolest. Alates 1887. aastast on teda Eestis kohatud vaid 6 korda. Ta toitub peamiselt väikestest veeorganismidest, mida nokaga veestt välja sõelub. Tavaliselt elab lind soodes ja madalates järvedes. Luitsnokk-iibis on enamasti valge sulestikuga, kuid tema tiivad võivad olla hallid või mustad. Linnud rändavad talveks soojematesse piirkondadesse, nagu Aafrika ja Lõuna-Aasia. Luitsnokk-iibised on sotsiaalsed linnud ja elavad tihti suurtes kolooniates.